kolmapäev, 30. august 2017

Augustitiir

Suve lõpp hakkab lähenema ja seetõttu tekkis kolleegidega mõte teha mõne ilusama ilmaga väike suvelõputiir. Ajapikku on kollektiivi paras kogus sõidvahendeid siginenud ja väike punt motohuvilisi tekkinud. Alustasime nelja tsikliga ja enne lõppu liitus meiega veel üks. Marsuut minu jaoks kulges Tartu-Puurmani-Jõgeva-Emumägi-Simuna-Avinurme-Mustvee-Jõgeva-Tartu. Kuna tempokat sõitu kippusid häirima teeremontide tõttu paigutatud kiiruspiirangud, siis jättis see võimaluse rahulikumalt ümbrust nautida. Vaade Emumäe vaatetornist oli lummav  ja selge ilmaga oli väga kaugele näha. Ka torn ise oli vastu suve uuenduskuuri läbinud. Emumäest pool km. Salla poole põllul asub vägev kändudest tehtud tsiklimees, sellest on kujunemas ilmselt tsiklimeeste kultuskoht ja vaatamisväärsus. Ei saanud pilti tegemata jätta. Simunas said nooremad tsiklimehed proovida minu Jawaga sõitmist, et tegelikut aru saada mida endast kujutab nõukaaegne sõiduvahend. Jah, ei anna võrrelda kaasaegsete tehnikasaavutustega, aga omas ajas oli see tegija masin. Keha saime kinnitada Avinurmes, kus ukselolev reklaam kuulutas, et siit saab piirkonna parimat burksi. No retroburger oli see tõepoolest. Nälg kustutatud võtsime suuna Lohusuu poole, sest baigimehed tahtsid käänulist teed väänata. Seda nad ka said. Mustvees pakuti meile kohvi ja värskeid muffineid, peale mida saime ühe kaaslase juurde , kes meid Jõgevani saatis. Tegelikult oli lahe ettevõtmine ja ilusate ilmade jätkumisel septembris ei saa välistada , et ka varasügisene tiir tuleb teha. Entusiasmi igatahes jätkus. Nimed jätan meelega mainimata, eks igaüks tunneb ennast ise ära...:)










Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar