esmaspäev, 26. september 2016

Varasügisene tiiruke

Jutmestik sai üle vaadatud ja selgus , et ei peagi kõike välja vahetama. Piisas esitule taga oleva sasipuntra lahtiharutamisest ja asjatundja osavatest näppudest , et asjad toimima saaks. Välja tuleb vahetada kaks pirnipesa ja suunatule relee. Tänud sulle Taivo. Päevalõpetuseks sai tehtud üks väike varasügisene tiir. Jawa paneb nii mõnegi vastutuleva autojuhi naeratama ja jalakäijad pead pöörama.




 
Poiss viitsis kaameraga jännata.



esmaspäev, 12. september 2016

РОКЕРЫ- Rokkerid

Sverdlovski kinostuudio dokumentaalfilm rokkeritest - nõukaaja tsiklimeestest aastal 1989.






esmaspäev, 5. september 2016

Salvo kiivritest ja teistest ka

Olgu ajad millised tahes , peanuppu tuleb mootorrattaga sõites ikka kaitsta. Nõukaajal olid Eestis levinud kohaliku SALVO toodangu  kiivrid. Ilmselt kõige kuumem kiiver oli kinnine "astrokas" , mis ei olnudki väga kättesaadav. 80-ndatel  hakkasid levima klaasriidest osavnäppude valmistatud "kiiluga" kiivrid, mis ilmselgelt väga turvalised ei olnud, aga see eest nägid head välja. Ühte sellist õnnestus endalgi kanda. Maksis vist kasutatuna 90-ndal 100 rubla. Õnneks jäi pea terveks. Rohkelt liikus kaubanduses ka Venemaa ja Läti toodangut, mis oli odavam,kättesaadavam ,kuid mitte nii populaarne. Kasutati ka krossikiivreid , mida saadi krossiklubide kaudu ja mäletan uhkeid UVEX-i kaitseprille. Teedel liikus selleks ajaks ka rohkelt "vanemaid motomehi", kes kandsid peas 60-70-ntatest pärit kiivreid. Need olid õblukesed nagu munakoored ja ei näinud üldse head välja. Endal on alles lihtsam visiiriga lahtine Salvo kiiver nagu esimesel pildil. Selliseid valgeid visiirihingi hakati kasutama 80-ndate lõpus kuni tootmise lõpuni välja. Varasematel kiivritel on lihtsamad kinnitused. Kahjuks ei vasta selle ajastu kiivrid enam nõuetele ja peas saab kanda neid ainult rahulikumal platsiüritusel. Alati võib tegeleda ka kollektsioneerimisega.
 Millal üldse muutus kiivri kandmine kohustuslikuks?
01.01.1965 kuni 31.12.1972 kehtinud LE ei näinud ette kiivri kandmise kohustust. 11.11.1970 määrusega tehti selles muudatusi, kuid need ei puudutanud kiivrit.  1970. aastal välja antud neljandas parandatud trükis ei ole veel mootorratta kiivri kasutamise kohustust. Alates 01.01.1973 kehtiva LE p 12 alapunkt b näeb ette kinnirihmatud motokiivri kasutamis kohustuse.


SALVO visiiriga lahtine kiiver

SALVO "astrokas"

SALVO eest avanev kiiver



SALVO kiiver


SALVO visiiriga 86

SALVO varasem kinnine kiiver

Klaasriidest ja EPO-st omavalmistatud kiivrid olid popid aga maksid ka kõvasti rohkem . Saada võis neid läbi tutvuste ja althõlma. Tähtis oli välimus, mitte turvalisus. Üks selline "kiiluga" astrokas, jawameeste stiilinäide.





Järgnevalt veel " vennasvabariikide" toodangut.
Venemaal  toodeti kiivrimudeleid Saljut, Kross ja Sport  endises Leningradi oblastis asuvas tehases  "Буревестник". Mudelid Saljut ja Kross on siiamaani tootmises. Lätis asusid kiivrite tehased Valmieras "Sarkanas Zvaigzne" , mis tootis mudeleid "Zvaigzne", "Starts" ja Riias tehases "Sputnik" , kus toodeti mudeleid "Kometa". Ilmselt on veel mudeleid , mida ei ole õnnestunud tuvastada või puudub info.



Läti , Riia "Kometa-3"  1991
Läti, Riia, "Zvezda-M" 1991
Läti, Riia "Parašütist" 1989

Läti ,Valmiera ,"Zvaigzne" 60- ndad

Läti, Valmiera, "Starts" 60-ndad
"Saljut-1" Venemaa


"Saljut-3" Venemaa


"Saljut- 2" Venemaa

"Sport" Venemaa



"Kross" Venemaa


Salvo tootis ka kiivreid NSVL liiklusmiilitsale. Hiljem kui tekkis Eesti politsei vahetati miilitsakokard "politsei" kirja vastu. Eesti politsei kasutas selliseid kiivreid 90-ndate alguses, kui kasutuses oli veel miilitsaaegne motopark. Hiljem loobuti motopargist kui ka kiivritest. Asemele tulid juba kaasaegsemad mudelid.




Lisaks Salvole  Tallinnas, tootis Eestis kiivreid ka Tartu plastmasstoodete katsevabrik rahvasuus "Kammivabrik". Kiivreid toodeti alates 1967 aastast kuni 80-ndate keskpaigani. Toodeti paari mudelit. 

Tartu kiiver

Pakend

Visiirita mudel

Tekst, mis viitab kiivri tootjale


Eelpool sai kirjeldatud kiivreid mis olid levinud peamiselt 80- ndatel. Lisan veel pilte varasemast SALVO toodangust. Pildile on sattunud ka ilmselt lastele kasutamiseks mõeldud kiivreid.


 Lastekiiver u. 10 aastasele






Lastekiiver u. 2 aastasele


No ja kõikide Salvo kiivrite esiisa, mida hellitavalt "munakooreks " kutsutakse





Natuke SALVO ajaloost ka.


Plastmasstoodete Tehase Salvo tootmishoone Tallinnas Lasnamäel. Arh. Ilmar Puumets
[1971; 1976]


Nagu mitmed teised sõjajärgsed ettevõtted, kujunes Salvo mitme artelli liitmisel 1959. aastal tootmiskoondiseks. 1960. aastal ühendati sellega tehase Metallprodukt bakeliiditsehhid. Ühes tsehhis
valmisid mänguasjad (“Lendav tiivik”, “Ole osav”), teises segamassist tehtud väikesed rahvariietes nukud.
1961. aastal keskenduti Salvos plastmasside töötlemisele ja ettevõtte nimeks sai Plastmasstoodete Vabrik Salvo. Toodangu hulgas oli lai valik mänguasju: plastnukud, nukunõud ja -mööbel, kõristid,
konstruktorid jne, aga ka plastiknõud jm. 1963. aastal liideti Salvoga tootmiskoondise Loov Töö puitmänguasjade tsehh, kus oli juba 1944. aastast valmistatud puidust ja plastmassist suveniirnukke ning teisi meeneid.
1970. aastatel hakati tegelema ka tööohutuskiivrite ja 1980. aastate alguses spordivarustuse tootmisega. Noorte tööstuskunsti kateedri lõpetajate näol kasvas Salvo jaoks disainerite meeskond: Tõnu Kallas,
H. Kuningas, Raimo Sau ja Vello Lillemets, kelle kujundajakäe alt liikusid tootmisse mäesuusasaapad, hokiuisud ja eri spordialade kiivrid.
Mänguasjade tootmine lakkas 1993. aastal, kui HTM Sport moodustas ettevõtte baasil ühisettevõtte ja
tegeles plastist mäesuusasaabaste tootmisega käesoleva sajandi alguseni. 
Allikas: http://www.etdm.ee